Rapuntslitort

See oli üks kiire nädal, laupäeva hommikuks oli vaja teha 2 torti ja õhtuks veel üks tort. Lisaks sellele sõitis mees kolmeks päevks Soome, nii et olin kahe lapsega üksi kodus.
Ühe tuttava lapsel oli sünnipäev ning sain tellimuse Rapuntsli teemalise tordi tegemiseks. Tordi peale taheti kindlasti Rapuntsli torni ja Rapuntslit ennast. Õnneks tõi ema Rapuntsli nuku, nii et inimese voolimisest ma pääsesin.
Ettevalmistustega alustasin juba teisipäeval. Selleks, et torn tuleks kergem ja püsiks paremini koos, otsustasin selle teha riisihelvestest. Otsisin internetist retsepti ja asusin mäkerdama. Vaja läks
250 g riisihelbeid
300 g vahukomme
40 g võid
Enne tööle asumist määrisin kõik potid ja lusikad õliga, sest see riisi-vahukommi mass on üks ääretult kleepuv asi. Seejärel sulatasin potis või ja vahukommid ning segasin sinna sisse riisihelbed. Kuuma segu surusin vormidesse, mis olid ka eelnevalt õliga määritud. Katuse jaoks kasutasin tavalist lehtrit ja torni ülaosa jaoks ühte ümarat säilituskarpi. Torni alumise osa voolisin käsitsi. Umbes 10-15 minuti pärast oli segu jahtunud ja võtsin detailid vormist välja.

Torni detailid peale vormist eemaldamist

Järgmisel paaril õhtut nokitsesin torni katmise ja kaunistuste kallal. Detailid ühendasin omavahel hambaorkide abil. Torni katsin PME suhkrumassiga, lilled tegin lillepastast.

Kaunistatud torn

Tordi sisuks küpsetasin 10st munast kartulijahuga biskviidi. Tordi vahele panin kohupiima-vahukoore kreemi ja mustikad/vaarikad. Proovisin esimest korda kasutada taimset vahukoort ja olen sellest nüüd täielikus vaimustuses. Seda on nii hea vahustada, vaht tuleb tugev ja mõnus ning maitse on ka väga hea. Kreem koogi vahele sai tugev ja mõnusalt vormi hoidev. Kahju ainult, et seda taimset vahukoort nii suurtes pakkides müüakse.

Biskviidi peale tõmbasin õhukese kihi võikreemi, mille valmistasin järgmise retsepti järgi:

250g võid 

150g tuhksuhkrut

100g kondentspiima

Kõige lõpuks katsin koogi martsipaniga ja kaunistasin lillepastast lilledega. Kiri tordile sai royal icingust.

Torni tordile pannes tabas mind aga väike tagasilöök, torn oli liiga raske ja biskviit liiga raske, nii et torn kippus vägisi külili vajuma. Panin tornile küll alla ka hambaorgid sisse, aga ikka tahtis ta natuke kaldu vajuda. Õnneks olime kokkuleppinud, et anna tordi ja torni eraldi üle ning tellija paneb selle ise kohapeal kokku. Andsin siis igaks juhuks veel rohelist suhkrumassi ka kaasa, et vajadusel servade alla panna. 

Lõpp hea, kõik hea. Tellija sõnul seisis torn kenasti püsti ja tort meeldis sünnipäevalapsele väga.