Augustis tegin ühe tuttava lapsele sünnipäevaks Rapuntsli lossiga tordi. See hakkas ühele mu sõbrannale nii väga meeldima, et ta tahtis oma lapsele ka sellist sünnipäevaks. Nüüd aga käin ma ju tööl ja tortide tegemiseks aega eriti ei jää. Seepärast ütlesin esialgu, et ma ei võta seda torti teha. Kui aga sõbranna otsustas seepeale ise hakata torti tegema, tuli mu südametunnistus sügavkülmast välja ja ma jäin siiski nõusse. Sõbranna mees lubas poes ka ära käia ja tordiks vajalikud materjalid ära tuua.
Sõbranna sooviks oli saada kahe kordne tort Rapuntsli lossi ja Rapuntsli pildiga. Nii siis juhtuski, et ma tegin terve selle nädal õhtuti torti.
Teisipäeval voolisin riisihelvestest ja vahukommidest torni detaile, kolmapäeval katsin torni suhkrumassiga, neljapäeval küpsetasin biskviite ja kaunistasin torni, reedel ladusin torti vahukoore-kohupiima kreemiga kokku ja täna hommikul katsin martsipaniga ning kaunistasin. Ilmselt seisab mul nüüd tükk aega meeles, et midagi nii suurt ei ole vaja tööpäevadel ette võtta.
Eelmine kord kippus mul torn pidevalt ümber kukkuma ja tordi sisse ära vajuma. Sel korral olin targem ja ehitasin torni tordi sisse. Tegin torni selle võrra kõrgema, lõikasin tordist sobiva tüki välja ja panin torni sellesse auku. Nii seisis torn ilusti püsti ja sellega ei olnud mingit probleemi.
Esimest korda kasutasin tordi tegemisel ka suhkrupaberile prinditud pilti. See maitses küll täpselt nagu paber - maitsetu ja sitke.
Nädala jagu vaeva tasus end ära, tort sai ilus ja maitses ka päris hästi. Ja mis põhiline sõbranna jäi rahule.
Selline see 6 kg Rapuntsli torti siis sai. Sisuks kartulijahuga biskviit, vahel kohupiima-vahukoore kreem, vaarikad ja mustikad ning peal Leipurini martsipan. Loss on kaetud suhkrumassiga ja lilled tegin lillepastast.
